Tuesday, July 13, 2010

Kiirelt kaob aeg...

Aeg läheb kiiresti. Märkamatult on kätte jõudnud sügis. Kai ei ole minuga tükk aega tegelenud. Kuuldavasti andis ta mulle aega. Aega milleks? OK, ma ei käitunud temaga just väga semulikult. Ei andnud ennast tihti (ok, mitte kunagi) kätte jne jne. Aga nüüd tunnen, et tahaks temaga kontakti. Tahaks et ta tuleks ja oleks minuga. Nagu Marleen mitu korda nädalas Freddyga töötab, või Maret Ponifaciusega. Imelik, et ma niimoodi mõtlema olen hakanud. Kas ma hakkan täiskasvanuks saama?
Aeg läheb ikka väga kiiresti! Juba on käes 2008 aasta lõpp. Uskumatu, olen terve aasta Eestis elanud! Saksamaa ja näod minevikust hakkavad tuhmuma. Elan siin ja praegu. Olen harjunud oma uue koduga ja mis kõige tähtsam- mul on nüüd oma inimene. Jah, Kai on tõepoolest MINU inimene. Oleme hakanud taas koos tööle. Meie töö on küll rohkem lõbu aga ikkagi. Käime palju maastikul ja mulle seal väga meeldib. Maastikul tahaks alati kihutada, nii et saba ja lakk tuules lehvivad. Mul on sõber inimene ja ma olen õnnelik!

No comments:

Post a Comment