Olen longanud juba nii kaua, et ei mäletagi enam kuidas on normaalselt astuda. Kai kartis juba mõnda aega, et minu kogu raskust kandev vasak esijalg saab ülekoormusest laminiidi. No see oleks tõesti õudus kuubis, täitsa maailma lõpp kohe. Et säästa minu tervet jalga, tehti mulle 25. juunil kodus väike op. Nimelt lõigati haigel jalal neljast kohast peanärvi harud läbi ja võeti pisikesed närvitükid lõigete vahelt välja. Hetkel on jalg veel sidemes ja valus. Laupäeval eemaldatakse niidid. Tulemust peaks siis nägema õige pea. Ootame ja loodame. Samas tean ju, et ega ma sellest terveks ei saa. Artroos on paraku vaid progresseeruv haigus. Opi mõte seisneb aga selles, et ma ei tunne peale närvi läbilõikamist enam tugevat valu ja saan ehk taas normaalselt kõndida. Oh oleks see vaid nii!
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment