Minu kõrvalkoplisse asus elama uus ilus poiss nimega Pexi. Otseloomulikult ruun aga see on juba tavaline, sest Kai nimelt põhimõtteliselt ei võta talli ühtegi täkku. Pexi on selline ilus, väike, raudjas ja meenutab välimuselt pisut Freddyt. Ainult et veel pisem ja veel saledam. Selline armsa varsanäoga olevus aga minu suureks üllatuseks juba 22 aastane. Kuna ta on nii igivana, siis pandi ta ohutuse mõttes kokku teise rauga, ehk siis Jonnikaga. Las kaks tudikest siis jagavad koplit :-) Amorit niikuinii enam Jonnuga kokku ei panda, sest tema mängud on vanakesele pisut liiga agressiivsed. Amor muuseas on alates eilsest väljas ja jõllitab meid eemalt oma 10*10m suurusest aedikust. Suuremat koplit pole tal vaesekesel veel tükk aega loota, kuna ta jalad alles paranevad üliraskest laminiidist. Vähemalt vedas, et üldse ellu jäi.
Minul aga on patsid peas ja pats sabas :-) Leidsin kopli tagumisest nurgast suure puhma takjapõõsaid, mille vahel nii palju mõnusat rohtu. Nämma! Ma ei mõistnud üldse, miks Kai mind kahel järjestikuse õhtul kammides tige oli. Ega ma meelega takjaid külge haakinud, nad ju ise tulid. Esimesel õhtul kulus tal mu laka ja saba puhastamiseks vaid 40 minutit, teisel sai hakkama juba 30 minutiga. Siis tegigi mulle patsid igale poole, lootes, et õhtul kergem on. Mulle jällegi väga meeldis kui ta mu lakka ja saba puhastas ja kammis. Silm vajus vägisi kinni.... Nüüd siis võeti seegi lõbu ära.
Paar päeva tagasi oli Nänni unustanud õhtul Jonnika kopli värava lahti. Loomulikult võtsin ma hommikul tallist pääsedes suuna siis sinna, mitte oma koplisse. Jeerum, kuidas Rando karjus ja mind töllakaks sõimas. Ja siis loll arvas, et ma peaksin sellise käitumise peale veel teda ligi laskma. Loomulikult ma ei teinud seda, kuni Rando Kai kohale kisendas. Kaile läksin kohe juurde. No ja üleüldse, milles probleem oli, kui värav on lahti siis järelikult võib ju siseneda. Olgu inimesed ise siis hoolsamad.
No comments:
Post a Comment