Eile käisime maastikul ja mulle pandi taas pähe bitlessid. Päris lahe oli. Seekordsed olid sellised pehmed ja istusid hästi, mitte nagu need, mis Kai mulle kunagi pähe toppis. No ühesõnaga - mõnus oli :-) ja sain vahepeal korralikult rohtu süüa :-) Kail mõtted hüppavad pidevalt kord nii kord naa, kord suulised, kord mitte. Saa sa nendest inimloomadest siis aru. Maastikul käisid peale minu ja Kai veel Jonnika Anne-Mariga ja Eedi Katsiga. Nägin esmakordselt 26.a Jonnut ratsanik turjal traavimas. Oi jummel, ma ei jõudnud talle kuidagi järele! Kus kukkus kimama oma pika traavivõistluste traaviga. Pidurdusjälg 200 meetrit enne kui hoo maha saab. Õudne kui piinlik mul oli, et 26 aastasele raugale alla jäin. No mis teha, pole mulle seda kiirust antud, lihtsalt ei ole. Muidu oli eilne maastikul käik küll super mõnus. Õhtune karskus, kerge udu, selge taevas ja sügisene mets. Pole paremat kui sügisene maastik. Õhtul sain veel mõnuleda kui Kai mu lakka- saba kammis ja takjate kaitseks uusi patse punus. Silm vajus vägisi kinni..... kui vaid Marleen ei oleks samal ajal Fürstinile talli pesuboksis sedasama protseduuri teinud. Tänu sellele kõlas vaikuses kogu aeg Marleeni monoloog stiilis:
Fürtsu seisa paigal, Fürstu ära näri seda veevoolikut, ära tiri harja, ära kisu mind jopest, Fürstu, no kas sa aru ei saa, et sa oled ju kinni seotud, kurat- jäta see kuradi voolik rahule (see kõlas iseäranis valjuhäälselt), ära keeruta ringi, issand, kas sa oled juhm vää?, hari pole söödav, see on veekraan mitte leib, ära lätsuta mu jopet, ära keera oma pead seljataha, sest ma ei saa siis takjat kätte, no kas sa ei suuda paigal seista, ära kriibi hammastega seina, jne jne jne. Ma saan aru küll, et Fürtsu on alles teismeline aga no öelge, kuidas saab üks loom küll niiiii püsimatu olla ? Täisvereline :-)
No comments:
Post a Comment