Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda kui kuulsin kahte võõrast inimest kõnelemas minu kalli sünnimaa- Saksamaa- keeles. See oli nii kummaline ja samas nii kodune tunne. Nagu oleksin taas väike varss kaugel Lõuna Saksamaal. Freddy tundis samuti :-) Tegelikult tuldigi meile külla tänu Freddyle. Nimelt oli ta kaua aega olnud Julia hobune. Enne siis kui Julia suureks kasvas ja Freddy Eestisse müüdi. Nüüd siis tuligi Julia koos õe Leoniega teda vaatama. Küll seda Freddyt ninnu-nännutati, kallistati, sügati ja isegi küpsiseid toodi Saksamaalt ekstra talle. Õhtul olin ma suuremeelne ja lubasin Leoniel ja Julial endaga ratsutada. Nad olid meie juures terve pika nädalavahetuse ja korra käisime isegi maastikul. Freddy jõlkus loomulikult kogu aeg sabas vedades Marleeni nööri otsas kaasas. Kadi veeti ka ühes, et ta meid maastikul pildistada saaks. Kalifornia käis seekord nimelt Juliaga (mina siis Leoniega). Et Kadi end väga õnnetuna ei tunneks oli Koma nõus teda saatma. Pildistamise tegi Koma Kadi jaoks küll suht raskeks, sest teeveered olid täis mahlast sügisest rohtu :-) Lõpuks tuli aga päris palju häid pilte, nagu isegi näha võite :-)
No comments:
Post a Comment