Viimastel päevadel pole suurt midagi juhtunud. Mõned korrad oleme käinud maastikul rohtu söömas. Justnimelt :-) Kai, Marleen ja Kadi on võtnud minu, Koma ja California lihtsalt käekõrvale ja viinud eemal asuvale põllule kõndima ja rohtu sööma. MÕNUS!!! Omal meil veel koplis midagi ei kasva :-( ja seepärast on sellised käigud mulle eriti mokkamööda. Üldse on väga vahva vahelduseks niisama koos inimesega kõndida. Ilma et ta seljas istuks, ma mõtlen.
Uudiseid veel niipalju, et Rosy suutis esijala luusse korraliku mõra tekitada. No tema pidevat ringituulamist ja laamendamist silmas pidades ei pane see kedagi imestama. Inimesed arvavad, et üks meist lõi teda tagumiste jalgadega. Meie aga vaatame süütult neile otsa ja ütleme, et pole teinud. Mismoodi tegelikult jalg vigastada sai, teab vaid Rosy ise. Loodame vaid, et ta kiiresti paraneb. Hetkel on ta kliinikus ja sealt sõidab otse Soome. Hüvasti Rosy. Kummaline on see, et ta oma mõrase esijalaga õieti ei longanudki ja paistes polnud jalg samuti. Müstika! Imelik on mõelda, et taas hakkab toimuma meie tallis tavapäraseks saanud ränne. Ühed tulevad ja teised lähevad. Lähevad veel Elli ja Kasmir. Võimalik ka, et Winni. Tuleb Annika noor ruunapoiss ja veel keegi. Renditallile nii omane ja meie- hobuste -jaoks nii häiriv. Inimeste maailmas on asjad kummalised ja arusaamatud.
No comments:
Post a Comment