Amor viidi nädal tagasi EPMÜ Loomakliinikusse arstide järelvalve alla. Kas ta ka tagasi koju tuleb, näitab aeg. Lootus sureb viimasena.
Elu teeb vahel arusaamatuid ja ebaõiglaseid käike. Ene tõi koju kaua võõrsil elanud täisverelise täku Flagranti (meie Fürtsu issi). Ta oli ise nii õnnelik selle üle ja siis.... olles olnud vaid ühe õhtu oma kodus tagasi, kukkus Krantsu nii õnnetult, et murdis jala. Teha polnud midagi. Selline hingevalu võtab su korraga enda embusse, et hingatagi on raske. Selline meeletu tuim valu ja küsimus- MIKS OMETI, JUMAL, MIKS ??? Vastust ei ole. See lihtsalt läks nii. Pidi minema. Keegi ei ole süüdi, sest see lihtsalt juhtus. Elu on ebaõiglane.
Või näiteks Kati Murutari väike valge poni, kelle võõras peni omaenda kodus poolsurnuks pures. Hetkel on õnnetuke teel EPMÜ Loomakliinikusse, ent kas nad suudavad väiksekest päästa? Väikest valget poni, keda jäi koju ootama kuuvanune varsake. Taas haarab mind selline meeletu, meeletu tuim ja samas lõhki käristav valu. Miks ometi, Jumal, miks ometi???
Nädalavahetusel toimusid Saksa Ratsutamiskompleksis rakendivõistlused. Üks jube õnnetus ja üks inimene on haiglas. Hobune on elus ja terve kuid inimese paranemine võtab tõenäoliselt kuid. Lülisamba vigastus. Taas kerkib huultele küsimus- Miks ometi?
No comments:
Post a Comment