Täna räägin hoopis Ene pool juhtunud õnneliku lõpuga õnnetusest. Maa on kaetud ühtlase valge lumevaibaga. Lumega on kaetud ka veekogude peal olev õhuke jääkiht. Ene lasi eile hommikul oma hobuseid välja (30.11.2010) ja Ferrari tormas otse tiigijääle. Täpselt keset tiiki kadus pind hobuse alt ja ta vajus seljani jäisesse vette. Kuna tiigi põhja katab paks mudakiht on see veel eriti ohtlik variant. Õnneks ei hakanud Ferrari kohe rapsima vaid tardus õudusest pärani silmil paariks sekundiks. Selle paari sekundiga sumas Ene kaelani külma vette oma sõpra päästma. Olgu siinkohal öeldud, et Ene on juba vanuses 60+ naisterahvas. Ene sumas juba rabeleva looma pea juurde ja suutis tohutute jõupingutustega tema pea taas kalda poole suunata. Mõlemad pääsesid üle noatera jäisest surmast. Ferrari oli terve päeva tallis, seljas neli paksu tekki. Ene lõdises šoki ja külma tagajärjel köögis pliidi ääres. See õnnetus lõppes hästi aga kas igakord läheks nii ? Õnnetus ei hüüa tulles....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment