Aastaid tagasi Eestisse sattudes, oli mu koplikaaslaseks Viki. Musta värvi ülbik, kes tihti süüdimatult pahandust tegi. Lõpuks müüdi ta teisele inimesele. Sellest on möödas üle nelja aasta. Veelkord jõuan selleni, et Elu on ikka väga kummaline ja ettearvamatu. 9.novembril toodi Viki taas tagasi sünnikoju. Üllatus üllatus!!!! Nüüd istun koos Vikiga pisikeses koplis, kuniks Kai meid uuesti teiste juurde karja laseb. See peaks juhtuma laupäeval, sest siis saavat ta olukorral oma kullipilgu peal hoida. Mulle selline pisike seltskond täitsa sobib, sest seni olen mina Boss olnud. Viki austab minu seatud reegleid ja ehk jääb see ka edaspidi nii. Vot siis, kes oleks võinud küll seda oodata, et Viki taas meiega ühineb. Lahe!
skip to main |
skip to sidebar
No comments:
Post a Comment