Just nii see oli. Koosveedetud aeg, mis Temaga kaasnes, oli kirjeldamatult ilus. Ta tuli ootamatult meie pere ellu. Tuli ja võitis hetkega kõikide südamed. Suur ja tark Koer. Justnimelt Koer suure algustähega. Nii suurepärast ja tarka olevust, nagu koer Rufus, pole meie juures ammu olnud. Ja siis.... Ühel õhtul ta veel oli ja hommikuks lõplikult läinud. Jäid vaid lein, tühjusetunne ja valu hinges ning küsimus-miks. Me ei tea, miks sellised asjad juhtuvad. Elu on selline. Asjad juhtuvad ja see on fakt. Me ei saa siinkohal midagi muuta. Lihtsalt läks nii... Õnneks jääb tugev usk, et kord me näeme taas. Näeme, kui ise kord üle Vikerkaare kõnnime.
Täname Sind, et olid osake meie elust. Täname, et saime tunda su siirast sõprust, et olid selle lühikese aja me Kaaslane. Iga hetk oli seda väärt. Kohtumiseni kallis Sõber!
No comments:
Post a Comment