Ma olen nüüd sporthobune. Õigemini koolisõidu hobune. Osalesin eile koos Kaiga Reeda trennis. Kartsin, et Kai ei saa hakkama aga tegelikult sai päris hästi. Ise oskan ma ju kõike aga need vaesed inimesed on üldjuhul saamatud :-) Teevad ise vigu aga leiavad, et meie- hobused- oleme kangekaelsed, rumalad või juhitamatud.
Trenn osutus üllatavalt mõnusaks ja Kai õppis kiiresti. Muidu suutis ta mu alati maneežis vingerdama panna, sest vajus sadulas kuidagi viltu. Selles suhtes, et ma ei saa ju väliringil korralikult otse sõita kui tal endal vale puus ees on. Ise surus mind kogu aeg õlaga sisse jooksma ja siis tänitas, et no ma ei saa aru, miks Maaja niimoodi singerdab ja õlaga sisse rammib. Nüüd pani Reet ta istmiku lõpuks (lõpuks !!!) õigesti liikuma ja ma sain täitsa otse jookstud. Ma olen ikka NIII TUBLI HOBUNE! Ei mingit probleemi, ei mingit vingerdamist. Reet on ikka proff. Ma ei saa aru, miks Kai varem pole targematelt nõu küsinud. Inimesed on ikka nii rumalad :-) Trennis me keskendusime suunavahetustele, pööramistele ja juhtimis- ning istumisvõtetele. See tähendab, et Kai siis. Mina loomulikult ei istunud :-) vaid juhtisin. Vahetevahel on inimesega päris lahe töötada :-) Ja muuseas, Reet ütles, et ma olen ikka nii armas hobune !!! (Ma olen seda kogu aeg teadnud :-))
Veel nii palju, et vabal ajal käime me nüüd Fürstiniga maastikul jalutamas. Ta on ikka väga tubli noor täisvereline hobune. Tasakaalukas ja rahulik. Pean tunnistama, et mulle meeldivad peale tinkerite kõige rohkem täisverelised :-)
No comments:
Post a Comment