Kätte on jõudnud Inkade kalendri viimane aasta. Vaadates, mis maailmas toimub, siis tekib küll kahtlus, et mine tea mis ees ootab.... Loodame parimat. Meie väikeses tallis lähevad asjad aga ikka rahulikult oma rada. Midagi põnevat pole vahepeal juhtunud, välja arvatud see, et Tibi suutis varustuse kasti saba külge haakida ja koos sellega läbi värava karja juurde pageda. Kast pudenes saba küljest just enne värava purustamist ja Kai korjas tükk aega harju ja kabjakonkse hoovi pealt kokku. Tegelikult oli päris naljakas vaatepilt Tibist, kel saba küljes valge kast :-)
Kai teeb minuga jälle trenni. Teatas mulle jõulude paiku head uudist, et talle ja mulle (mida ???) kingiti kinkekaart 2 Reeda trenni saamiseks. Ei tea kellele see küll hea uudis peaks olema? Mulle küll mitte. Kai tehku trenni näiteks Eediga ja mind hellitagu niisama. Olen ju kaisu- mitte trennihobune.
Muuseas meie maneežis on juba mõnda aega uhke, uus ja puidu järele lõhnav porte, mõnus!
Muuseas meie maneežis on juba mõnda aega uhke, uus ja puidu järele lõhnav porte, mõnus!
No comments:
Post a Comment