Aurora

Meie talli tuli uus hobune- Aurora. Kuna mina olen oma karjaga teisepool koplis, siis ma ei ole teda kahjuks isiklikult näinud. Kai sõnul on tegemist väga ilusa ja uhke tori märaga. Värvuselt tumeraudjas ja kaunid valged märgised. No ega ta minust ikka ilusam ole :-) Kuigi ma pean vist oma kehakaalu pisut korrigeerima. Marleen nimelt oli Kaile näidanud fotosid, kus me oma karjaga kõik eestvaates rivis seisame. Järjekorras- Olly, Freddy, mina ja Fürstu. Fotodel oli siis olnud kujundlikult nii:   I I O I. Kail ja Marleenil oli väga naljakas. No ma ei saa küll aru, mis seal nii naljakat oli :-(  Lollid inimesed.  Ok, mis Aurorasse puutub, siis olevat nii Ron kui Eedi temasse kõrvuni armunud. Aurora ise oli marssinud uude karja nagu oleks eluaeg seal olnud. Ülbik. Tibi ei tundnud tema vastu üldse huvi ja Trumm oli suurest ekstaasist hüpanud  Eedi selja taga ja igal hüppel üritanud Eedile hambad kintsu lüüa. Kuna Trumm on Eediga võrreldes ikka vääääga pisike, siis olevat see inimestele  palju nalja teinud. Meie karja pidavat ka uus hobune tulema- Undu nimelt. Undu pidi tulema kunagi siis kui ilmad soojemad on. Meie karja tuleb ta seepärast, et on täisvereline. Meil on nimelt väga sinivereline kari, eriti mina :-) . Siis tuleb kujundlikult nii : I I O I I.  Valitsegu tasakaal! Undu ongi noortele paras mängukaaslane, las aga hullavad siis. Mina saan sel ajal  üksinda heinarulli juures mõnuleda :-) Mõnna!

Reeda trenn

Ma olen nüüd sporthobune. Õigemini koolisõidu hobune. Osalesin eile koos Kaiga Reeda trennis. Kartsin, et Kai ei saa hakkama aga tegelikult sai päris hästi. Ise oskan ma ju kõike aga need vaesed inimesed on üldjuhul saamatud :-) Teevad ise vigu aga leiavad, et meie- hobused- oleme kangekaelsed, rumalad või juhitamatud. 

Trenn osutus üllatavalt mõnusaks ja Kai õppis kiiresti. Muidu suutis ta mu alati maneežis vingerdama panna, sest vajus sadulas kuidagi viltu. Selles suhtes, et ma ei saa ju väliringil korralikult otse sõita kui tal endal vale puus ees on. Ise surus mind kogu aeg õlaga sisse jooksma ja siis tänitas, et no ma ei saa aru, miks Maaja niimoodi singerdab  ja õlaga sisse rammib. Nüüd pani Reet ta istmiku lõpuks (lõpuks !!!) õigesti liikuma ja ma sain täitsa otse jookstud. Ma olen ikka NIII TUBLI HOBUNE! Ei mingit probleemi, ei mingit vingerdamist. Reet on ikka proff. Ma ei saa aru, miks Kai varem pole targematelt nõu küsinud. Inimesed on ikka nii rumalad :-) Trennis me keskendusime suunavahetustele, pööramistele ja juhtimis- ning istumisvõtetele. See tähendab, et Kai siis. Mina loomulikult ei istunud :-) vaid juhtisin. Vahetevahel on inimesega päris lahe töötada :-) Ja muuseas, Reet ütles, et ma olen ikka nii armas hobune !!! (Ma olen seda kogu aeg teadnud :-))

Veel nii palju, et vabal ajal käime me nüüd Fürstiniga maastikul jalutamas. Ta on ikka väga tubli noor täisvereline hobune. Tasakaalukas ja rahulik. Pean tunnistama, et mulle meeldivad peale tinkerite kõige rohkem täisverelised :-)

Kätte on jõudnud Inkade kalendri viimane aasta

Kätte on jõudnud Inkade kalendri viimane aasta.  Vaadates, mis maailmas toimub, siis tekib küll kahtlus, et mine tea mis ees ootab.... Loodame parimat.  Meie väikeses tallis lähevad asjad aga ikka rahulikult oma rada. Midagi põnevat pole vahepeal juhtunud, välja arvatud see, et Tibi suutis varustuse kasti saba külge haakida ja koos sellega läbi värava karja juurde pageda. Kast pudenes saba küljest just enne värava purustamist ja Kai korjas tükk aega harju ja kabjakonkse hoovi pealt kokku. Tegelikult oli päris naljakas vaatepilt Tibist, kel saba  küljes valge kast :-)

Kai teeb minuga jälle trenni. Teatas mulle jõulude paiku head uudist, et talle ja mulle (mida ???)  kingiti kinkekaart 2 Reeda trenni saamiseks. Ei tea kellele see küll  hea uudis peaks olema? Mulle küll mitte. Kai tehku trenni näiteks Eediga ja mind hellitagu  niisama. Olen ju kaisu- mitte trennihobune.
Muuseas meie maneežis on juba mõnda aega uhke, uus ja puidu järele lõhnav porte, mõnus!