kuid ei ole sellist arsti
kes teeks terveks ilmataadi,
kummutamaks lumevaati.
Jah ei leidu sellist rohtu
lumega me veel ei kohtu.
Kohtasin sellist salmi ja lootusetus kõlamas sellest. Kas tõesti
sobiv meeleolu on jõulude sisu?
Vana pastoraali varieerides võiks tänavu nukralt laulda: Must on
taevas ja must on maa, jõulud tulla ei kuidagi saa. Kas selles
kajastub täitumatu igatsus? Miks sa kurdad? Kes riisus sult
jõuluvõimaluse?
Ometi esimestel jõuludel, seal Iisraeli väljadel, ei olnudki
lund. Siiski olid need kõige jõulumad jõulud. Lumi ei tee jõulusid
jõuludeks. Vaata sügavale, mida otsib Jumalast kaugenenud inimene?
Kuigi ta ise seda ei tea, igatseb ta tagasi kaduma läinud
osadusse.
Mitte lume vaid osaduse järele.
Inimene ei otsi meeleolu, vaid rahu hinge. Melanhoolsed luuleread
seda ei anna. Miks inimene nukrusega tahab parandada nukrust? Aga
sa
tohiksid seda kogeda, et maa hakkab särama, siis kui armastus
puudutab maad. Jeesuse Kristuse sündimises see nii on olnud. Sära
on nii ülev, et kellelegi ei tulegi meelde, aga lumi.
Sa küsi, kas külma lumega on võimalik asendada osaduse soojust?
Meil on veel pikk tee käia jõulu tegeliku tunnetuseni.
Kord karjased, siis targad. Oi, kuidas nad kadestasid
järeltulevaid põlvi, kes tõelise rõõmu saavad üles ehitada
eelläinud sugupõlvede kogemustele. Kus on need kogemused lume
järele, meeleolu järele, igatseval põlvkonnal? Kes inimestest
suudaks pakkuda osadusest hõõguvat jõulukogemust? Miks ometi
Jumala inimestele ilmutatud armastus nii paljudele on jäänud
lumevalli taha ja ei ole kunagi jõudnud nendeni, kelle pärast see
sündis? Miks armastus ei hiilga meile vastu ja meie kaudu teistele
inimestele?
Meie nägemine on piiratud. Miks? See, mis füüsiliste silmade
ees, varjutab Jumala tegude sügaval peituva saladuse. Jõulude
väliseks tehtud pidu takistab olemust nägemast. Aga mis keelab
meid
vastu võtmast jõule Jumala armastuse olemuses?
Ettevalmistus jõuludeks. Mäletan üht joonistatud pildirida
kaugete aastakümnete tagant. Ema toimetab jõulude eel hoolega, tal
on lausa mitu paari käsi ja siis on jõuluõhtu, küünlad on kuusel
süüdatud, aga ema on vajunud tugitooli ja magab. Mäletan kurbust
seda pilti vaadates.
Nüüd tahaksin sellest õppida. Palvetades valmistuda jõuludele
vastu minema. Tõeline jõulusära tahab jõuda meisse.
Ava ennast.
Õnnistatud olge! Tema, maailma tulnud Issand, astub sinu juurde.Eenok Haamer
