Wednesday, January 30, 2013

Möll

Oligi viimane aeg, et midagi ülesraputavat juhtuks. Talvine aeg on lihtsalt niiii uimane olnud ja nüüd siis toimus see kauaoodatud prõmakas. Nimelt otsustas kõrvalkarja Tank kahe kopli vahelise aia ära lõhkuda. Peale Tanki manöövrit moodutus kahest karjast üks rüselev-kiiksuv-jalgadega vehkiv pundar. Õnneks on viimasel ajal kuidagi välja kujunenud see, et alati kui midagi juhtumas on, on Marleenil hommikul paha olla ja ta kooli ei lähe. Tänu sellele püüdis ta kord kinni koplist putku pannud Häzly ja end puurist välja närinud deegu Taku. Nii ka seekord. Marleen tormas sõjatandrile ise samal ajal Kaile helistades. Kai ja Rando hüppasid seda kuuldes autosse ja kihutasid täistuuridel Tartust Vesneri poole.  Jeerum kui tigedad nad olid kui koju jõudsid!!! Selleks ajaks oli aga suur möll juba läbi. Kõik olid õnneks elusad ja terved kuigi Nutella vaeseke sai Olly käest ikka korralikult peksa. 
Sellega aga asi ei piirdunud, sest Tank kordas sama sigadust ka õhtul. Pole ime, sest läbi oma paksu tekikuhja ta vist isegi ei tunne, et traatides vool sees on. Kuna meie tall on suure tee ligidal, siis on asi naljast kaugel. Selline traatide lõhkumine võib ikka väga väga kurvalt lõppeda. Seetõttu tegid inimesed otsuse Tank talli jätta. Istub nüüd vaeseke teist päeva tallis kinni ja hõikab sõprade järele. Vahest aga ongi selline "võõrutuskuur" hea, arvestades, et täna õhtul  kolib ta Adosse ning ühes temaga ka Häzly. Edu neile uues tallis!

Monday, January 21, 2013

Jaanuar 2013

Viimasest postitusest on päris kaua aega möödas. Ega midagi eriti põnevat ei olegi tegelikult juhtunud. Maailmalõpp oli ja selle elasime kenasti üle. Sellest maailmalõpujurast ei saa ma küll eriti aru aga inimesed muudkui kõnelesid lõppude lõppude lõpust. Jahusid mingist Maajade kalendrist ja ennustustest. Huvitav, et mina kui esimene Maaja, ei tea sellest mitte tuhkagi. Enda arust pole ma nagu midagi ennustanud. Inimesed on ikka naljakad loomad- mida kõike nad välja ei mõtle või usu :-)
Detsembri keskel käis Eestis hobuste loodusravi arst Saksamaalt. Meie tallis võeti ette Ron ja Undu. Ronil ja Undul veab, sest nüüd peavad inimesed neid arsti käsul masseerima ja mudima. Mõnus! Lisaks söövad nad magusaid homoöpaatilisi terakesi. Ronil on igatahes positiivne muutus silmaga näha. Poisil on saba uhkelt püsti ja samm lahti. Varsti alustab ta Marleeniga taas treeninguid. Muuseas, mina söön ka neid magusaid terakesi. Mind käis ka vaatamas üks mittesakslasest loodusravija. Põhjuseks mu endistviisi kärnased esijalad. No ma ei tea, minul endal pole häda midagi aga Kai ohib mu jalgu vaadates siiani. Äkki lõpetab terade lõppedes ka tema oma ohkimise. Ära tüütab see igavene nutulaul mu jalgade ümber. Vaadaku parem oma jalgu!
Jaanuari saabudes saabus ka külm ja meist käis üle mitu karget lainetust. Viimane taandus eile kuid ööl vastu 20.jaanuari näitas termomeeter Vesneris -35. Vot siis. Elu nagu Põhjanabal.