Taas on meie karjas muutused. Nimelt on Olly üle viidud teise karja. Esialgu on ta koplis päris üksinda ning hiljem liitub "Punaste Maffiaga". Vaeseke, minna üksi ja väiksena sinna suurte punaste keskele. No tegelikult on ta ise süüdi. Kes tal käskis vanale Freddyle hiigelsuured hematoomid kõhule ja tagumisele jalale peksta. Kai pidi Freddyt nähes minestama ja Marleenist ei tasu mitte rääkidagi. Paanikanupp töötas ikka täiel võimsusel! Oi jah, no juhtub ka parimates peredes, mis teha. Igatahes on vaesel Ollyl bossi-elu läbi ja meie karjas vaikus ja rahu. Isegi mängida ei viitsi enam keegi. Jooksta õnneks ka keegi ei viitsi ja mulle see sobib :-)
Ron on tagasi oma karjas suurte punaste keskel ja Poolusel on seltsiliseks Lasmus. Nutella on kenasti kohanenud ja elu veereb vaikselt igapäevases rutiinis. Igapäevaseks rutiiniks on saanud ka minu karvaste jalgade määrimine ning pügamine. Kai kirus just, et tal on minu juures olles alati ühes käes käärid ja teises salvipotsik. Ei saa ju mina midagi parata, et mu kaunid valged jalad ja nina pidevalt kärna lähevad. Loomaarstid kehitavad õlgu ja ütlevad vaid, et mis parata, see on see valge hobuse nuhtlus. Õigemini küll valge hobuse omaniku nuhtlus, sest ma ise ei tunne ennast teps mitte halvemini kui paar kärna ninal on :-)
No comments:
Post a Comment