On ka aeg, sest muidu tekib tunne, et üks aastaaeg on vahele jäänud. Lumi, pori, lumi ja pori, no kaua võib! Igatahes nüüd on juba hakanud kevade tunne tekkima. Käisime nädalavahetusel mitu korda maastikul. Nii vahva oli :-) Mina olin (nagu tavaliselt) Kaiga, Tibi Marleeniga, Eedi kord Kadi ja kord Katsiga ning Trumm kord Aneti ja kord Triinuga.
Käisime esimesel päeval lühikese ja teisel päeval pika ringi. Teise päeva ring tundus lausa pika matkana. Leidsime nimelt hiigelpika tee, mis viis lõpuks ringiga koju tagasi. Möödusime isegi ühest üksikust hobusest, kellel vaid kitsed seltsiliseks olid. Nägime väikseid lapsi, kes kõik kooris " Obu, nää obu !" karjusid, kohtusime mitme lõugava koeraga, leidsime esimesi sinililli ja tundsime rõõmu imeilusast kevadilmast. Oli tõeliselt vahva retk kuigi Kai mu seljal muutus iga sammuga raskemaks, Tibi mulle pidevalt nägusid tegi ja Trumm aeg-ajalt nagu väike paharet omaette nikerdas. Ajas end vahepeal püsti või harrastas äkksööste punkti X. Endal kogu aeg malbe inglinäoke ees :-) Eedi puhkis sihikindlalt ja kellestki välja tegemata rivi ees. No ja mina olin enamjaolt kusagil seal kaugel tagapool. Mitte sellest, et ma aeglasem oleksin aga mulle meeldis vahepeal lilli nuusutada ja taevast imetleda. No teate ju isegi :-)
No comments:
Post a Comment