Minu blogi päris alguses oli juttu kahest lahutamatust sõbrast- Jukust ja Morganist. Morganit ei ole enam... Ta kustus vaikselt ja valuta, jättes maha lohutamatus leinas sõbra Juku. Nad olid kogu elu koos. Kogu elu. Külg külje kõrval. Sellist sõprust kahe ruuna vahel ei ole meist keegi varem näinud ning tõenäoliselt ei näe ka iialgi. Morganil oli raske elu. Õnneks olid tema viimased aastad õnnelikud ja vabad. Õnneks oli tal kogu elu kõrval tõeline sõber.
Mäletan seda päeva, mil Kai nad auto peale laadis ja sõit Läänemaa poole algas. Ande Arula oli inimene, kes need kaks -inimeste silmis kasutut vana kronu- avasüli vastu võttis ja nende eest lõpuni hästi hoolitses. Hetkel me veel ei tea, kas Juku peab leinale vastu. Võib-olla aga olekski parem kui ta oma sõbrale Vikerkaaremaale järgneks. Tõenäoliselt, Morgan, sa ju ootadki seal vaid oma ühte ja tõelist sõpra. Sõpra, kes ei reetnud sind iial. Nagu inimesed seda liigagi tihti tegid. Inimesed on inimesed .......
Hüvasti Morgan! Oleme mõtetes Sinuga. Kohtumiseni Vikerkaare taga.
No comments:
Post a Comment