Minu nimi on Maja. Kirjapildis. Hääldatakse nagu mesilane Maaja. Minu isiklik inimene Kai hüüab mind Oma Muumimammaks. Seda seepärast, et tema sõbranna Ene arvates näen ma välja nagu muumimamma. Et siis nii imeliselt kaunis ja ümar. Tõult olen ma iiri tinker. Tahaksin rääkida teile oma lugu. Nii nagu mina seda näen.
Oli detsember 2007. Olin 3,5 aastane ja elanud kogu aeg ühes külakeses Lõuna Saksamaal. Ühel päeval seisid minu latri ees võõrad ja imelikus keeles kõnelevad inimesed. Üks neist vahtis mind lolli näoga, nagu poleks iial varem hobust näinud. No nii ilusat nagu mina, ta arvatavasti ei olnudki näinud. Hiljem sain teada, et inimese nimi on Kai ja et mind olla talle müüdud. Müüdud! See teadmine oli kohutav šokk. Miks ometi? Mis saab edasi? Teadmine, et pean sünnikodust lahkuma oli tõeliselt hirmutav. Lausa paanikasse ajav. Minu anuv pilk endisele omanikule ei aidanud ja lõpuks seisin kitsas treileris kõrvuti võõra hobusega. Algas pikk kurnav teekond teadmatusse. Seisime tunde ümberringi vaid treileri rappuvad seinad ja ilge mürin. Me ei tundnud enam oma jalgu ja kogu tähelepanu oli suunatud tasakaalu hoidmisele. Tundus, et see õudus ei lõpe iial. Lõppes küll kuid peale seda ei ole ma enam oma kaunist Saksamaad näinud. Kui ma treilerist maha tulin, siis selgus, et olen kusagil pärapõrgus. Kohas, mida kutsutakse Estlandiks. Mis koht see Estland üldse on?
No comments:
Post a Comment