Sõbra Talli kolisid sisse kolm uustulnukat: Vihur, Dane ja Orneta. Nende puhul on hea see, et kuna kõik kolm kolisid ühest ja samast tallist, siis oli kohanemine meie juures palju lihtsam. Mõistlikud ja kaunid hobused, kes parajalt krutskeid täis on :-) Nimelt suutis Vihur esmakordselt meie talli ajaloos riivilt stopperi eest nihverdada, ukse avada ja ....võite isegi arvata..... hommikul kui Kai talli sisenes, pidi ta infarkti saama. Nagu tornaado oleks üle käinud ja kõige selle segaduse otsas jõllitas üliõnnelikult kaunis valgelakaline poiss :-) Nüüd on aga ka ukseaval trellid ees ja pidu läbi. Vihur on selline pätu, kes üritab inimest aeg ajalt proovile panna. Tema kaunis kollane värvus ja lumivalge lehviv lakk teevad temast aga tõelise pilgupüüdja. No on ikka mõnele välimus antud, kohe kadedaks võtab :-) Ega Dane ja Ornetagi maha jää- kõrvid iludused on saanud kiiresti kõikide lemmikuteks. Liiati, et nad käituvad ka korralikult. Ühesõnaga- meie tall on täis ja seltskond super!
Minu isiklikus karjas aga võimutseb D-Koma. Käib mul järel nagu takjas ja kui ma hetkeks karjamaalt ära käin, siis lõugab värava taga nagu udupasun. Üritan teda endast aeg-ajalt kaugemale peksta (sõna otseses mõttes) aga ta ei lase ennast nii kergesti tõrjuda. Tüütus kuubis. Mina, kes ma olen seni ju ikka omapäi rännanud, pean nüüd satelliiti taga vedama. Oih....aga samas on sõber ju hea.
Jalad on mul endiselt kärnas. Igaõhtused protseduurid, salvid, potsikud ja totsikud. No mis teha, mis teha.... Kai ostis nüüd Ave käest Bullstarist mingit Detox Aktiv-i nimelist pulbrit, mida ma nüüd igal õhtul söön. Pidi olema looduslik kaitse saasteainete vastu ja aitama ka ainevahetust ning immuunsüsteemi tugevadada. Näis, kas aitab. Maitseb igatahes päris hästi.
Ronilt võeti rauad alt. Füsioterapeut Monika Saksamaalt soovitas järk-järgulist üleminekut rõngasraudadelt tavaraudadele ja siis üldse raudadeta olekule ning seda süsteemi on inimesed nüüd ka järginud. Ega rauad ole jalale head, muutub ju kogu kabja verevarustus ja looduslik kaitsemehhanism. Ilma rauata on raudselt palju tervislikum olla. Monika tegi Roniga imet ja usaldame teda täielikult. Ehk saame ta ka sel sügisel Eestisse. Tänu temale on ka Undu nüüd terve. Undu on üldse nagu ümbervahetatud- möllab, lustib ja isegi putukad ei häiri teda nagu eelmisel suvel. Tänud Monikale !
Inimestest ka veidi. Inimesed teevad heina. Heinategu on nähtavasti väga väga väga närviliseks tegev. Tööd on palju ja ilmad nii nagu ikka Eestimaal. Saame aru ja ei pane pahaks :-)
