Veidi võistluspilte

No kohe peab mõned üles panema. Mina Tibi asemel oleksin küll lubanud roseti  valjaste külge panna aga Tibi on Tibi :-) hea, et Marleen autasustamisel roseti enda kättegi võtta tohtis. No jah, olge pealegi  sportlikud ja ilusad, küll mina ka teid kunagi veel üllatan. Kai ise ütles mulle hiljuti, et "Kallis Muumi, küll tuleb ükskord ka meie aeg  püünel särada". Mis iganes see ka siis tähendab :-) 

Võistlused

Marleen osales üle väga pika aja koolisõiduvõistlustel. Tegi kohe kahel hobusel kokku 4 starti, ehk siis kui juba osaleda, siis ikka täiega :-) Hästi läks. Peale pikka väsitavat võistluspäeva jõudsid tagasi koju elevil võistlejad Marleen, Tibi ja Tank. Tulemused: ABC 1-1 Tibiga 3 koht, A8 (kokku 27 võistlejapaari) Tank 11 ja Tibi 20 koht. L-skeem algas paljulubavalt kuid siis tüdines Tank koolisõidust ja otsustas teha kahevõistlust. Ühesõnaga hüppas üle takistuse ehk üle valge kauni koolisõiduaia. Disklaff. Kaari pea kukkus seda nähes potsti piirdeaiale ja teiste kaasaelajate suur jahmatus paistis Vesnerini välja :-) No mis teha, juhtub ka parimates peredes :-) Pealegi peaksid nii Marleen kui ka Kaari sellise naljaga juba tuttavad olema. Kordas Tank ju aasta eest sooritatud trikki ja sama tembu tegi Marleenil kunagi ka võlurpoiss Ron. Üldiselt aga olime me nende tulemuste üle väga väga rõõmsad. Väga tublid olete !

Perepäev Kivi Puhkemajas

2.juunil osalesime perepäeval Kivi Puhkemajas. Meie ülesandeks oli  laste sõidutamine ja lihtsalt armas olemine. Armas olen ma tegelikult niigi kogu aeg. Peale minu ja Kai käisid lastele rõõmu tegemas veel Eedi-Ebe-Kats, Ponifatsius-Maret-Kati, Koma-Marleen-Kadi ja lisaks neile veel Rando, Markus, Markko, Nänni, Eelika ning tillukesed inimlapsed Maribel, Katriin ja Marten. Ühesõnaga Sõbra Tall oli esindatud hulgiviisiliselt. 

Kivi Puhkemajja jalutasime me jala (7 km sinna ja samapalju tagasi) minnes umbes 1,5 km mööda suurt maanteed. Kuna nädal tagasi olime sama tee läbi käinud, siis olime teadlikud ka autode hordidest, mis meil välja kannatada tuli. Autod pole meie jaoks probleem, sest oleme neid piisavalt näinud ja närvid on meil kõigil korras. Tegelikult oli meil ülimõnus laupäev kuigi pidime laps turjal mitu tundi ringiratast kõndima. Muusika mürtsus, inimesed olid lõbusad  ja laste näod rõõmu täis. Õnneks oli ka ilm meie jaoks mõnus ning piisav tuul hoidis putukad eemal. Saime nii palju tähelepanu, et jätkub pikaks ajaks. Ma ikka pean kohe ütlema, et mina meeldisin lastele kõige rohkem :-) Vähemalt Kai ütles nii :-)