Vahepeal olnust

Tegelikult mul endal pole midagi tähtsat teile öelda. Olly kohanes meie karjaga kenasti ära ja ülbab juba ringi. Kadi teeb temaga õhtuti maneežis tööd aga kuna nad tahavad seal kahekesi olla, siis pole mul aimugi, milles see tähtis töö seisneb. Töötagu. Mina logelen ja naudin jõudeelu, sest Kail on vist jälle mingi motivatsioonipuudus peale tulnud. Õigemini vist oli, sest eile pandi mind üle pika aja taas sadulasse. Isegi Kai pojuke Markko soovis eile minuga jalutada. Püüdsin hästi vaikselt liikuda, et last mitte maha pillata. Kai vedeles samal ajal maneeži nurgas oleval toolil ja latras Kadiga. Hiljem tulid veel Epp ja Askor ja siis nad latrasid seal läbisegi. Mina valvasin seni Markkot ja tiirutasin, laps seljas, mööda maneezi ringi. Aaaa, muuseas, mul on endiselt bitlessid peas :-) Kai ütles, et kuna ma olen niiiii nunnu (olen ju, eksole :-)) siis soovivad kõik tema hullud ja ratsutamisoskamatud sugulased minuga sõita ja tänu sellele ei saa ta mulle raudu suhu panna. Et nad mulle haiget ei teeks.  Jeee, see tähendab, et kui taas kevad tuleb ja rohi kasvama hakkab ja me maastikul käime, siis on mul suu vaba haarama hõrke rohukõrrekesi !

Meil käis tallis 19-20.novembril treener Reet trenni andmas. Teistele loomulikult, set mina mingit trenni ei vaja. Oskan niigi :-) Marleen tegi trenni Eedi ja Tibiga, Triin oma Tibiga, Kats Eediga, Eda tuli Ene juurest Hunduga ja Mareti väike õde Kati treenis Ponifatsiusega. Anett seekord Trummiga ei osalenud aga võib-olla siis järgmisel korral. Kai jutu järgi olevat kõik üliväga rahule jäänud ja hiljem toas koos kooki süües olid inimesed end väga mõnusasti tundnud. Reet tundus ka meile- hobustele- väga meeldiva ja meid mõistva inimesena. Isegi meie talu koerad ei viitsinud tema peale eriti haukuda. Ühesõnaga on Reeda näol tegemist väga sümpaatse ja armsa inimesega, kes pealegi on väga hea treener. Äkki peaks Kai koos minuga ka mõne trenni võtma? Kaile kuluks korralik trenn tegelikult ära küll. Loksub aeg-ajalt nagu kott mul turjal ja võhma pole tal ollagi :-) Tädiratsutaja :-) Mulle see igatahes sobib, sest nii pole karta, et liigselt kilosid kaotan. Ümar figuur on teadupärast tinkeritele väga  tähtis. Vot nii vot :-)

Sügisene (2011.a oktoobri lõpp) MINA

Kui nüüd ikka korralikult vaadata, siis pole kahtluseraasugi- olen imeilus, kaunilt ümar, sametiselt pehme ja vastupandamatult armas. Ja mul on ilusad sinised silmad :-) Ma olen kindlapeale karja ja kogu meie talli kõige ilusam hobune :-)

No vaadeke

No vaadake ise-  Kadi kuulub täiega Ollyle

Fürstin samuti.......

Freddy õnneks mitte :-) sest tema vaatab hoolega, kuhu saaks hambad sisse lüüa :-) 



All Shook Up

No tõepoolset raputas ta kõik üles, nagu nimigi ütleb. Uus poiss nimelt. Kreemjas sinisilmne 3-aastane iludus. Nunnu ja kõikidele hinge pugev. Elu on ikka väga ülekohtune. Nagu sellest veel vähe oleks, et pidevalt mingeid poninunnusid meie talli kolitakse, nüüd siis veeti kohale lausa erilist kreemjat värvi iludus. Isegi nimi on pikk ja suursugune- All Shook Up (minu nimi on kirjapildis Maja nagu te mäletate, totaalne ebaõiglus). Õnneks hüütakse uustulnukat lihtsalt ja maalähedaselt Olly-ks. Ja inimesed ütlevad - OOO kui nunnu OLLYkene. Aga mina ??? Nüüd kõik näevad vaid seda, et olen nagu O-täht keset I-tähti, ehk siis nagu ehe ümar vankrihobune keset siresäärseid ratsahobuseid. No mul on pisut ümaram kere ja tsipa jämedamad jalad võrreldes teistega aga no tõesti õige pisut. Kõige nõmedam on veel asjaolu, et Olly pandi elama minu ja Freddy vahele. Põhjuseks see, et temast peab saama meie karja uus liige. Kai loodab, et tänu sellele võtame me ta kiiremini karja vastu. Eksib! 

Freddy näitas Olly-kesekesele  kohe koha kätte. Selle tõenduseks on hiigelsuured hambajäljed Olly paremal kintsul ( oiii kui kurb :-) ) Oi kuidas see vaeseke Freddy eest lippas! Fürtsu võttis vaesekese küll oma tiiva alla ja üritas isegi teda Freddy eest kaitsta aga ega sellest ikka tolku polnud. Lõpuks otsustas Kai Freddy elimineerida ja paigutas ta kõrvalkoplisse. Et vanamees ennast liiga üksi ei tunneks, pean ka mina koos temaga nüüd seal olema kuni me üksteisega kohaneme. Ptüi.... Fürstin nüüd uhkeldab koos Ollyga meie (meie omas!!!) koplis ringi ja mulle tunduvad nad juba liigagi lähedased  olevat. Elu on ikka täiega ebaõiglane. Mina olen ju tegelikult ilusam kui Fürtsu aga Ollyle miskipärast meeldib Fürstin rohkem. Peavad ennast kahekesi vist aristokraatideks, mingiks kõrgklassiks või ma ei tea milleks. Mitte, et ma nüüd kade oleks....Aga hinge ajab täis küll kui kõik inimesed Ollyt nunnutavad. Kai ka veel..... Ütles mulle eile, et mida sa mutt õelutsed ja teed nägusid siin. Et vaesel Ollyl on niigi kohanemisraskused ja toodi tilluke alles kodunt ära ja et ikka vaene väike õnnetu Olly jne jne jne  No andke olla inimesed !!! 

Inimesed ei ole ikka normaalsed loomad. Kõik hobused arvavad nii. Välja arvatud Kalifornia, kes lasti lõplikult pensionile ja koliti mereäärsesse paradiisi. Samasse kohta kuhu Kai kord Juku ja Morgani viis. Nemad pidavat seal väga õnnelikud olema. Mereõhk, kadakad ja palju vabadust. Kõlab hästi kuigi mina eelistaksin ikka igaveseks Kai juurde jääda. Pealegi me igatseme Kallit taga. Eriti Freddy.....Õnneks ei kuulu Kai Ollyle vaid Kadi kuulub. Ihu ja Hingega, täielikult Olly oma! Paras talle :-)