Tutvustan teile oma karja:
Freddy- 14.a raudjas ruun. Freddy on toodud Lõuna Saksamaalt ja tema isiklik inimene on väike tüdruk Marleen (12.a). Marleen on Kai märavarss. Marleen ja Freddy teevad treener Annika juhendamisel koolisõitu. Pidavat väga raske spordiala olema. No kuidas kellelegi... Freddy on minu hea sõber. Ta on hästi mõistev ja teab täpselt, et mina olen boss.
Wiktoria- tema on alles 1,5.a tatikas, hüütakse Vikiks. Päris lõbus ja igati vahva tibi. Vikiga saame me klatšijutte rääkida ja uusi valjaste-päitsete-sadulate moesuundi arutada. Väga moekas hobuhakatis aga temast ei tule ikka nii ilus hobune kui mina olen. Kuigi ta näeb oma süsimusta läikiva karva ja valge ninaga päris kenake välja. Viki isiklik inimene on Kai kaksikõde Ebe.
Pastuška- Viki vana, lausa igivana ema. Viki on muuseas välimuselt oma ema täpne koopia. Pastuška on sümpaatne ja rahulik vanadaam. Ta pole eriline suhtleja ja hoiab minu teelt kaugele eemale. Mõtleb teine kogu aeg millelegi. Pastuškal on esijalg vigane aga see ei tundu teda eriti segavat. Olevat teine varsana jalaluu murdnud. Jalg kasvas küll kokku aga jäi kõveraks. Kurb. Mulle Pastuška väga meeldib. Temast õhkub elutarkus ja rahulik väärikus. Austan seda vana hobust.
Minu karja kõrval elab veel üks teine kari ja nemad mulle väga ei meeldi. Eriti vastik on see vanamees, mis ta nimi nüüd oligi- Morgan! Morgan arvab, et on maailma naba. No mitte minu maailma igatahes! Ükskord läks mul Morganiga peaaegu löömaks. Kuigi karjuselint on meie maalappide vahepeal, läks meil ikka korralikuks madinaks. Oleksin talle kindlasti koha kätte näidanud aga minu inimene Kai hakkas millegipärast kätega vehkima ja tegi nii koledat häält nagu oleks millegi vahele kinni jäänud. Mõnikord ei mõista ma inimesi üldse...
Kõrvalkarja Juku on seevastu täitsa lahe papi. Rahulik flegma ja ei topi oma nina minu karja sisepoliitikasse. Õieti teeb.
Kõrvalkarja kõige kõvem tegija on aga šetlandiponi Ponifacius. Naljatilk peab end täkuks aga küla peal sosistatakse, et ta on ikka ruun mis ruun. No on sellel pisipoisil alles jultumust ja nahaalsust! Ütlen teile saladuskatte all, et tegelikult on ta jube ilus poiss. Süsimust ja hiigelpika laka-sabaga. Oi ta oskab mesijuttu puhuda! Oleks ta pisut suurem, siis me oleksime nii kaunis paar. Ponifaciusele kuulub üks Mareti nimeline tüdruk. Maret on talle õpetanud palju lahedaid trikke ja nende koostegemisi on alati põnev jälgida. Kaugelt on näha, et neid kahte seob suur tugev sõprus. Kas ka minu ja Kai vahel tekib selline side? Eks aeg näitab. Esialgu olen igaks juhuks pisut umbusklik ja hoian eemale.
